Lihtne nipp, mille abil muutud iga päevaga vaimselt tugevamaks

Lihtne nipp, mille abil muutud iga päevaga vaimselt tugevamaks
72 jagamist
5/2
häält

Oleme harjunud läbi terve elu endale eesmärke seadma ning pühendame enamuse oma ajast sellele, et neid saavutada. See annab meile sihi ja motivatsiooni edasi püüelda. Kuid võib vaimsele tervisele kahjustavalt mõjuda, sest enese suurte eesmärkide poole püüdlemisele tõukamisega kaasneb kõrvalnähuna stress.

Oma artiklis „Väikesed võidud“ soovitab psühholoog Karl Weick, et peaksime püüdma iga päev fokuseerida oma tähelepanu kõigile väikestele võitudele, mida saavutada suudame. Võtame näiteks Anonüümsed Alkohoolikud – nemad on edukad, sest peavad oluliseks tulevikus juhtuvat muutust. Selle asemel, et keskenduda üleüldisele ja komplekssele eesmärgile, julgustatakse AA programmis osalejaid valima igaks päevaks mõni väike eesmärk: eluaegne kainus jagatakse väiksemateks eesmärkideks – mitte juua järgmise 24 tunni jooksul. Ning see suurendab võimalust püsida kainena tohutult.

Tähistades igapäevaseid väikeseid võite tunnevad programmis osalejad end kindlamana ja motiveeritumana ning ihaldavad samasugust rahulolu saavutada ka järgmisel päeval. Selline käitumisviis lisab hoogu, et jõuda suure eesmärgini peaaegu et pingutamata.

Suurelt unistamise ohud

Meid julgustatakse päevast päeva mõtlema suurelt ning püsitama suuri eesmärke, kui tahame elus olulisi asju korda saata. Seda kordab kohustusliku mantrana igas motivatsioonikõnes iga edukas inimene, kes kunagi maamunal elanud.

Ning selles ütlemises pole iseenesest midagi ebaõiget, me lihtsalt kipume seda valesti tõlgendama. Sest oleme tavalised surelikud, kellele meeldivad muinasjutud mis saavad tõeks, muinasjutud kangelastest, kes on piisavalt julged, et ühele suurele eesmärgile keskendudes uskuda ja loota.

Kuid igale suurele saavutusele, mis maailmas aset leidnud, on eelnenud miljonid väikesed võidud ja läbimurded, mis ongi viinud suure võiduni. Paljud inimesed ei pane seda lihtsat tõsiasja aga suurte eesmärkide poole püüeldes tähele.

Ning kui unustame väärtustamast väikeseid, regulaarseid võite, ilmnevad negatiivsed tagajärjed:
• meie enesehinnang võib langeda;
• riskime halva enesetunde ja ebakompetentsustundega, kui võrdleme olemasolevat olukorda pidevalt lõppeesmärgiga. See vähendab meie võimalusi edeneda.
• oleme altid läbikukkumisele ja depressioonile juhul, kui me eesmärke ei saavuta;
• stress suureneb, peame sellega tegelema ja toime tulema, et olla produktiivne – stress blokeerib produktiivsust ja nõrgendab füüsilist tervist.
Kui muudame perspektiivi suurelt väiksemaks ja jagame lõppeesmärgi väiksemateks ja saavutatavateks vahe-eesmärkides, tunneme end otsekohe palju motiveeritumana. Selle tulemusel hakkab aju tööle positiivses suunas ning soovib saavutada aina enam. Mõistes väikeste võitude tähtsust ja teades, kuidas neid oma igapäevaellu sobitada, teeme suure eesmärgi saavutamisele ja oma üldisele tervisele hiigelsuure teene.

Nelja-astmeline tegevuskava, mis aitab sul välja kujundada harjumust väikeseid võite tähistada.

Esimene samm: alusta väikselt

Esmalt kirjuta üles oma lõppeesmärk. Ja siis unusta ära. Tundub rumal, aga see aitab sul keskenduda eesseisvatele väiksematele fragmentidele, mis on ainus võimalus saavutada suur eesmärk. Selle asemel, et raisata aega kuudepikkusele etteplaneerimisele, keskendu pelgalt järgmise päeva väljakutsetele. Ole kohal nüüd ja praegu, mõtle selleks, et edasi liikuda, vaid üks samm ette. Niiviisi annad endale pidevalt teada, et suudad püstitatud ülesandeid täita. See motiveerib sind edasi liikuma ja annab positiivse laengu enesehinnangule.

Teine samm: anna tehtust aru

Anna endale saavutatust aru iga natukese aja tagant. Kipume liiga sageli keskenduma asjadele, mis pole veel valmis ning unustame selle, mida oleme juba saavutanud. Iseennast tuleb võrrelda iseendaga.

Näiteks kui oled võtnud eesmärgiks kaotada teatud hulk kilosid oma kehakaalust, peaksid kogu aeg võrdlema oma praegust keha vanadel fotodel oleva paksu kehaga, mitte piitsutama end selle pärast, et lõplikust eesmärgist on veel nii palju puudu. Vanu fotosid ja uut ennast või uusi fotosid võrreldes on sul silme ees visuaalne tõestus, et sinu pingutused on vilja kandnud ning need inspireerivad veelgi enam pingutama.

Kolmas samm: tunnusta ennast

Millegi saavutamine on meile tuttav juba varasest lapsepõlvest – n-ö tunnustusvalem, mis paneb meid seda igas olukorras kasutama. Seepärast, kui saavutad mingit edu, pole vahet kui väikest või suurt, eeldab sinu mõistus, et annad endale saavutuse eest teatud auhinna või tunnustuse. Kui seda ei järgne, saavad motivatsioonipaagid varsti tühjaks ja edasised pingutused on mõttetud.

Seega – järgmisel korral, kui tabad end mõtlemas suure eesmärgi saavutamisest ilma, et oleksid end tunnustanud väiksemate eesmärkide saavutamise eest, tee paus ja premeeri ennast – kas lemmikfilmi vaatamise, mingi magusa maiustuse või külaskäiguga sõprade juurde.

Neljas samm: naudi protsessi

Ilmselt on see kõige olulisem killuke, mida meeles pidada, et püsiksid vaimselt tugev võitluslikus ning eesmärgile orienteeritud maailmas ning saavutaksid seatud eesmärgi.
Tunne protsessist rõõmu, ära võta kõike liiga tõsiselt. Naudi katsetamist ja kasvamist. Protsessi väärtustades ja sellest õppides väldid stressi ja negatiivseid emotsioone isegi siis, kui lõppeesmärk saavutamata jääb.

Allikas: lifehack.org

72 jagamist
5/2
häält

Kommenteeri!